Laupäev, 13. juuni 2020

ÜHEKSANDIKUD 2020








Klassijuhataja MARJU ütleb oma klassist rääkides: „Minu AHVID“. Või: „MINU ahvid“. Selles on soojust, armastust, respekti praegu – üheksanda klassi lõpukevadel. Aga viis aastat tagasi, kui see seltskond kogunes, nõudis nende taltsutamine mõlemalt poolt kirge, valu ja pisaraid. Tulemus on muljet avaldav: meie ees on üheksa isikupärast noort inimest.

Klassi esikaane-näoks valiksin MARKUSE. Tema motiveeritus, püüdlikkus, viisakus, rahulikkus mõjuvad õpetajatele kui meenutus iidsetest aegadest, mil kodune kasvatus oli norm. Tänu temale saame tänases päevas kinnituse, et noored POLE siiski hukas! Ja veel: pole kordagi olnud juhust, kui paludes MARKUSELT midagi tunnivälist teha, ta keeldunud oleks! Ikka valmis tegutsema, haarates rõõmuga igast võimalusest, mida elu pakub. Usutavasti avab MARKUSE positiivne eluhoiak, tahe ja järjekindlus talle just need uksed elus, mida ta avada soovib!

Justkui tasakaalustamaks Markuse vaoshoitust istub tema kõrval LEHO, kellel on raskusi oma rõõmu ja naeru taltsutamisega isegi tundides. LEHO naljad ja provokatsioonid on meie tunnid elavamaks muutnud, kuigi pisut asjalikkust röövinud. Samas ei saa kuidagi arvata, et LEHO üks tühja tuule tallaja oleks! Tema sportlikud tulemused on silmapaistvad olnud. Ja muidugi, Rubiku kuubik! Kuude kaupa sõrmede väledat liigutamist on ta kindlasti meie kooli meistriks teinud. Koos Markusega on nad ka meie kooli esindusnäod kõigil pidulikel üritustel.

Kohe õpetaja vastas istub, põlv lõua all, TRIINU. Alati mõttega kohal, alati kaasa tegemas, imeilusa käekirjaga vormistamas kõiki töid. Tema jutud on soravad, mõte selge, vastused asjalikud. Veidi veenmist on TRIINU vajanud, kui olümpiaadidest osa võtta võiks, aga enesekindlusest puudu on jäänud. See-eest varjavad  salapära ja vaikus kõike, mis selle priimuse tunnivälist elu puudutab. Mõned vihjed on viidanud, et sõprade ringis avab end hoopis elavam ja avatum TRIINU kui see tubli õppur klassipingis.
Teises klassi servas istub AIKE. Ta võikski märkamata jääda, sest AIKE ei ütle vabatahtlikult mitte ühtegi sõna tunnis. Üheksanda aasta lõpuks on olukord siiski veidi leebunud ja ta siiski vastab küsimustele. Ent on olnud aegu, kui me kogu klassiga oleme oodanud ja oodanud, kuni lõpuks tõdenud, et täna pole rääkimise päev! Tegelikult on aga AIKE püüdlik ja töökas õpilane, kes ilmselt ei vaja pidevat suhtlemist.

RAUNOLE kuulub õpetajate austus mitte seetõttu, et ta oleks oma õpitulemuste poolest teistest üle, vaid pingutuste eest, millega ta oma erilistele eeldustele vaatamata on suutnud absoluutselt kõigega toime tulla. RAUNO pole kunagi palunud järeleandmisi, soodustingimusi. Virisemata ja väärikalt on ta kõigega suurepäraselt hakkama saanud: olgu selleks õppetükid või seiklusrada puude otsas. Eriliselt lööb särama tema täht loovtöödes: neis on alati muhedat huumorit ja pisukest pilget.

HEINAR on näide tüüpilisest andekast inimesest, kellele on palju antud, aga kes sellesse hoolimatult suhtub. Teha nii vähe kui võimalik, nii lohakalt, kui annab! Kogu tähelepanu ja huvi kuulub MILLELEGI, millest meil aimu pole. Siiski, HEINAR on osav arvutite maailmas. Kummalisel kombel on ta kord ka vapustanud oma kohusetundega, kui tuli haigena jalgsi kooli, sest oli lubanud meid aktusel arvutiga aidata! Ehk leiab HEINAR siiski raja, mis tedagi köidaks ja vaimustaks ega jätaks üksnes kivinäoga õlgu kehitama, et ei tea…

Kangeid karaktereid on selles seltskonnas teisigi. Klass omaette on kahtlemata ENDRI. Tema on „kass, kes kõnnib omapead“! ENDRI valib, kas tuleb tundi. Tema valib, mis ülesanded ta ära teeb, mis tegemata jätab. ENDRI jälgib hoolsalt, kas tema suhtes ollakse õiglased (ja vastupidine pole üldse oluline!). ENDRI ümber oleks justkui nähtamatu kapsel, millest õpetaja läbi ei tungi: ikka kohtan vaid ilusate siniste silmade liikumatut pilku ja muigel suud. Ja vaikust. Nojah, väljaspool tunde võib ENDRI olla äärmiselt hooliv, abivalmis, toimekas.

KAISA päevad pole kunagi sarnased. Juba hommikul kohtudes on selge, kas ülekaalus on helgemad tunded või hoopis tumedamad hoovused. KAISA on klassi kõige emotsionaalsem õpilane. Ja tegelikult on selles koos nii KAISA suurim pluss kui ka needus. Enamasti on noorte tundeskaalal vaid kaks mõistet: MÕTTETU või NORMAALNE!  On päris haruldane tänapäeval näha noort, kes julgeb oma tundeid väljendada: julgeb kaasa tunda või hukka mõista. Teisalt tekitab see alati probleeme, kui tunded üle keevad. Nii kulgeb KAISA koolitee üsna konarlikku rada mööda.

Ja lõpuks. Sõna otseses mõttes ilusa punkti paneb sellele rivile KETLIN. Väga ilus, väga võimekas, väga ükskõikne koolitöö osas. Jällegi – õpilane, kellele õppimine on ebameeldiv koorem muu elu vaimustavate külgede kõrval. Samas on KETLIN äärmiselt iseseisev ja enesekindel: halastamatu otsekohesusega on ta alati öelnud, mis ta kellestki või millestki arvab. Aga aastatega on ka KETLINI jäine süda sulama hakanud: paistab, et ta siiski tahab kooli lõpetada ja oma elu suurte projektide kallale asuda. See on tore!

Sellised need õpetaja MARJU „ahvid“ siis kõrvalseisja pilgule tunduvad. Kogu oma karakterite erinevuse ja värvikuse juures on seal olnud väga tore tunde anda. Põhjus on vist eeskätt selles, et need, kes tarkust taga nõuda ei viitsinud, lasid tööd teha neil, kes seda teha tahtsid! Mis eriti nauditav: kui võimalus avanes, kõik ARVASID midagi, kõik rääkisid kaasa. Vahel isegi Heinar. Sel aastal Aike ka. Kui oli „väärt teema“, siis avas suu isegi Endri. 😊
Jätkugu kõigil üheksal tegutsemistahet ja kirge, et ellu viia oma unistused selles muutuvas ja keerulises, aga paraku ainsas maailmas, mis meile antud!

Mirjam Liik
aprill 2020




Nüüd on siis minu kord sõna võtta. Minu ajaloolises mälus  ei tule   meelde kordagi, kus ma olen kõnet pidanud. 😊
Niisiis, 95.lend, sümpaatsed tegelased... Kui nüüd järele mõelda, siis need üheksa aastat teie elust on tegelikult just see aeg, kus  kujunesite selleks, kes olete täna, loksusid paika väärtushinnangud.  Sellest  viis aastat oli  õnn ja rõõm  teiega üheskoos käia.
Kõik  see koosoldud aeg  olen püüdnud  teile õpetada kohusetunnet ja sõnapidamist, et koos tehes suudetakse korda saata palju ja põnevat, et omasid peab hoidma, et kõikidega peab  viisakas olema, et Eestimaal ringi käies saab palju uut näha ja kogeda, et  koosoldud ööbimistel on suurem võimalus üksteist tundma õppida. Kui hästi see mul  õnnestus, näitab aeg.
Aga.. . kõik siin elus on suhteline, kõik suhted on vastastikused. Kui mina üritasin teile eluks üht-teist õpetada, siis teist  igaüks õpetas või tuletas  mulle meelde samuti väga olulist. Mida siis teilt õppisin?

Aitäh, armas Leho, et Sa näitasid  üles hoolivust ja südamlikkust, et tuletasid meelde, kui oluline on mõistev ja toetav pilk. Kui ma vahel klassi tulles tundi alustades  olin masenduses või närviline, siis Sinu osavõtlik silmavaade ja muretsev pilk   olid nii rahustav, et varsti sain aru, et muretsemiseks  pole põhjust.  Siiras aitäh, Leho, Sulle selle eest.

Kulla Endri.... ka Sinult õppisin ma palju. Sinu pealt vaadates sain  aru, kui oluline on probleemide puhul õige pool valida... Samuti õpetasid mulle,  mida ma tegelikult pole vanuigigi  selgeks  saanud, mis toob siiani mulle kaasa jamasid- kui oluline on õigel ajal vait olla või  siis viisakalt takka kiita,  rääkida just seda, mida sinult oodatakse... ja teha ikka nii, nagu õigeks arvad. Tänud Sulle nende õppetundide  eest.

Armas Aike, mida Sina mulle õpetasid?  Pole vaja suurt tähelepanu, pole vaja teiste poolt takka  kiitmist, kui endal on kindel plaan, visioon kuhugi jõuda, midagi saavutada.  Vaikselt, omaette,  suuri sõnu tegemata, kindlalt oma teed järgides võib  unistused ellu viia. Elame ja  tegutseme eelkõige enda nimel ja enda jaoks- seda kõike  õpetasid Sina mulle, aitäh selle eest.

Kaisa, kullakallis Kaisa, oleme Sinuga koos  palju üle elanud, kakelnud ja rõõmustanud. Tead, mida Sina mulle õpetasid- tähelepanelikkust. Tähelepanelikkust teiste suhtes. Ükskõik, kus me olime-  ekskursioonil või klassiruumis, suutsid Sa jälgida teisi, kas kõigil on vajalik olemas. Sina olid see, kes hüüdis üle bussi poistele, et need võtaks ka õpetaja koti, Sina olid see, kes teadis täpselt, mis päeval, mis  kell, kus kohas ja kes peavad kohal olemas,  mäletasid täpselt kes, millal ja kus see toimus- mul polnud vajagi märkmikku. Tänud, Kaisa, et õpetasid, et tähelepanelikkus kaasteeliste  suhtes teeb nende elu  ilusamaks.

Armas Rauno, Sinult on nii palju õppida. Eelkõige rahulikkust ja enesele kindlaks jäämist. Kui mina keen tihti üle, paristan, torman esimese hetke emotsioonil võitlusesse, siis Sina õpetasid mulle, et alati tuleb rahu säilitada, vaikselt ja tasapisi oma asju ajada, kusjuures kõike teha korralikult ja kohusetundega. Aitäh, Rauno, et järjepidevalt  ikka ja jälle tegid mulle oma olekuga ja olemisega  selgeks-    rahu, ainult rahu! Ja kõik asjad saab lahendatud, igaüks vaid omas rütmis. Tänud Sulle selle õppetunni eest!

Kulla Markus, õnn oli  olla Su klassijuhataja, sest nii sõnapidajat ja täpset  meest annab otsida. Sa tuletasid mulle ikka ja jälle meelde, kui oluline on see , kui sinu peale saavad  teised  loota ja kindlad  olla. Et kui iga mutter suures masinavärgis teeb tööd täpselt nii nagu vaja, siis asi liigub sujuvalt ja kõigi rõõmuks õigesti edasi. Tänud Sulle  selle õppetunni eest!

Triinu, armas Triinu. Sinult on palju õppida. Eriti Sinu tahtejõudu ja sihikindlust. Sul peab olema kõik tehtud, õigeaegselt valmis, et saaksid rahulikult uinuda.  Sinu täpsustavad  küsimused, kaasamõtlemine õpetasid mulle, et  kõik tööülesanded peavad olema konkreetsed, arusaadavad, et kõik ei õpi selleks, et see ära teha. Vaid mõni õpib ka selleks, et aru saada. Suured tänud Sulle selle eest.

Kulla Heinar.  Sinult, kes viimasel trimestril suurt õppida ei tahtnud, on tegelikult nii palju õppida. Ma arvan, et õnnelik saab see olema, kes on Sinu sõber, sest pole ustavamat ja toredamat sõpra, kui oled Sina- alati sõbra poolt, alati sõbra jaoks olemas. Tänud Sulle, kes õpetas mulle, et selline omadus nagu ustavus pole tegelikult kuhugi  kadunud, et  toetav tegu on väga palju väärt. Aitäh oma poolehoiu eest!

Nii ja nüüd siis  Ketlin. Ka Sinult, armas Ketlin on õppida-  julgus avaldada oma arvamust, olla ideede generaator, kui midagi teha, kui üldse teha, siis teha seda perfektselt.  Samas tuletasid mulle meelde ammu ununenud vana, et kui miski ei meeldi, kui üldse on nõutud tegevus vastumeelne, pole mõtet oodata seda üht või viimast päeva, kui asja käsile võtad. Tänud Sulle selle õppetunni eest!

Seega, 95. lend, tänud Teile, et olite  ühtekuuluv  ja tegutsemisvalmis klass-  ja seda on kõigil  noorematel klassidel Teilt õppida.

Klassijuhataja Marju
13.06.2020 Are Kool